Uudised

Varasemad

Väljaku 5

Kuni naistepäevani on kõikide 4-toaliste korterite hinnas köögimööbel koos tehnikaga ning korteri hind on vaid 139 999eur.

 

Kiirusta, sest kõik 3-toalised korterid on juba müüdud!

 

Köögimööbli valmistab Hektolan OÜ ning tehnika tarnib Greentek OÜ.

 

Müügiinfo:

Maakler Risto Saaremets

Telefon 510 0212

E-post risto.saaremets@laam.ee

Jüri Gümnaasium osaleb Koolide Kergejõustiku MM-il

Jüri Gümnaasiumi poiste kergejõustiku võistkond sõidab homme Karlovy Varysse, Tšehhimaale Koolide Kergejõustiku MM võistlustele (22.-27.juuni.2013). Võistkonda kuulub 6 võistlejat Henri Roos, Sander Arumägi, Kristjan Luur, Erik Sander Mätas, Karl Mihkel Vabrit ja Karl-Gustav Solman. Võistkonna treener on Urmas Põldre ja Eesti delegatsiooni juht on Henri Ausmaa.

Pühapäeval, jaanilaupäeval toimub avatseremoonia. Võistlused on esmaspäeval ja teisipäeval 24. ja 25. Juunil Sokolovi staadionil. Võistlustest tehtakse otseülekanne võistluse ametlikul koduleheküljel http://www.isf-athletics2013.com/

Koolide Kergejõustiku MM on võistkondlik võistlus kus iga liige peab sooritama 2 spordiala. Vastavalt tulemusele saadakse punkte ning hiljem punktid summeeritakse. Sedasi selgubki lõplik paremusjärjestus. Individuaalseid medaleid välja ei jagata. Viimase info põhjal osaleb Koolide MM võistlustel 25 riiki üle maailma. Eksootilisemad konkurendid tulevad Armeeniast, Austraaliast, Botswanast, Brasiiliast, Hiinast, Indiast, Saudi-Araabiast ja Puerto Ricost. Loomulikult osaleb võistlustel ka terve rida tugevaid kergejõustiku riike Euroopast. Võistluseid korraldab Rahvusvaheline Koolispordi Föderatsioon www.isfsports.org

Lisaks spordivõistlusele on rahvusvahelistel koolispordi võistlustel väga tähtsal kohal teineteise kultuuri õppimine. Selleks korraldatakse rahvustepäev kus iga riik peab esinema etteastega. Rahvustepäeva raames toimub laat, kus iga riik jagab oma riigist kaasa toodud suveniire, toitu ja meeneid.

Jüri Gümnaasium ja JG vilistlaskogu tänavad kõiki toetajaid ja koostööpartnereid kes aitasid meil võistlusel osalemise teoks teha.

Täname:

AS Kalev, Hansaviimistlus OÜ, AS Premia Foods, DPD Eesti AS, RTV Hansalex OÜ, AS Pakar, Uvic AS, Rae vald, Eesti Koolispordi Liit, Hasartmängumaksu nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Suur tänu treeneritele Jaanus Veskele ja Urmas Põldrele!

INFO ja KÜSIMUSED:

Henri Ausmaa
henri@koolisport.ee
tel. +372 5280096

Sportlased said Raes tegutsevalt rattatiimilt 4000 eurot.

Vabariigi aastapäeval andis JG VIL Veixi Rattatiimi asutaja Veigo Gutmann seitsmele sportlasele või spordiorganisatsiooni esindajale üle sümboolsed vautšerid toetatava summaga. Kokku maksis rattatiimi toetusfond sporditegemise toetuseks välja 4070 eurot.

Fotol hoiab rattatiimi juht Veigo Gutmann käes vautšerit lootustandvale laskesuusatajale Kelly Vainlole, kelle sihiks on 2022 aasta taliolümpia. Gutmanni kõrval seisab rattasportlane ja treener Raido Kodanipork. Sportlane ise ei saanud tulla vautšerit vastu võtma, kuna viibis treeninglaagris.

JG VIL! Veixi Rattatiimi stipendiaadid olid:
Laskesuusataja Kelly Vainlo, korvpalliklubi RAE KOSS, Kelly Vainlo treener Tõnu Pääsuke, kergejõustiklane Kristjan Luur, golfimängija Christofer Herman, vibusportlased Kevin Marcus Aedla ja Reivo Nõmmiste.

2014. aasta veebruaris asutatud JG VIL Veixi Rattatiim on võtnud eesmärgiks toetada heategevuslikus korras Rae vallast pärit lootustandvaid sportlasi või spordiorganisatsioone. Stipendiumideks saadakse raha rattatiimi juurde asutatud spordistipendiumi fondist, kuhu laekuvad iga-aastased liikmetasud ja sihtotstarbelised toetused rattatiimi liikmetelt.

Jüri gümnasistid tegid Viru Keskuse pingiga eksperimenti.

Aasta alguses paigaldas Hansaviimistlus Jüri Gümnaasiumi ette üheksa Viru Keskuse juures pikalt rahvast teeninud pinki. Niipea, kui pingid alaliselt paika said, kutsus kooli juhtkond gümnasiste üles tegema väikest eksperimenti: kui palju täiskasvanu mõõdus noori inimesi mahub korraga pingile.

Endised Viru Keskuse pingid tegi korda ja paigaldas Hansaviimistlus, kelle juht Veigo Gutmann on ka ise Jüri Gümnaasiumi vilistlane ja patrioot.
„Miks ei peaks me sellist toredat aktsiooni toetama, kui meie ettevõtte meeskonnast pea 2/3 on selles koolis õppinud ja juba lapsedki käivad või käisid samas koolis,” kommenteerib Gutmann.
Eksperimendist tuli osa võtma 21 gümnasisti ja kõik nad mahtusid ka pingile ära. Seega võib tinglikult arvestada, et üheksale kooli ette paigaldatud pingile mahub korraga kogu praegune gümnaasiumi koosseis ehk vähemalt 189 õpilast.

Äripäev: Läbirääkimistel ära keskendu ainult hinnale.

Ketlin Rauk, Äripäeva kaasautor. Enne lepingu sõlmimist toimuvatel läbirääkimistel all-ja peatöövõtja vahel tuleks täpselt paika panna kõik tingimused ning keskenduda mitte üksnes hinnale, vaid ka sellele, mida pakutud hind sisaldab.

Enne lepingu sõlmimist toimuvatel läbirääkimistel all-ja peatöövõtja vahel tuleks täpselt paika panna kõik tingimused ning keskenduda mitte üksnes hinnale, vaid ka sellele, mida pakutud hind sisaldab.

ASi Eviko juhataja Kaimo Sepa sõnul nendel tavamõistes tüüpläbirääkimisi ei esine. „Ampluaa on väga lai, läbirääkimised erinevad nii mahu kui ka detailsuse poolest,” kinnitas ta. Sepa sõnul on partnerite puhul oluline varasem kogemus – kui ettevõte tuleb läbirääkimistele esmakordselt, tehakse enne taustauuring.

Kõige tähtsama tegurina nimetab Sepp vastaspoole kompetentsust. „Eelistame neid, kellel on piisavalt nii kogemust kui ka kompetentsi.” Sepa sõnul on viisakas suhtlemisstiil samuti oluline ja kindel pluss, ent teadmiste puudumist see siiski ei korva.

Hansaviimistluse juhataja Veigo Gutmanni hinnangul kestab hange töö keerukusest sõltuvalt koos läbirääkimistega kolm-neli nädalat ning liigagi tihti sumbub see allhankija poolt vaadatuna selge tulemuseta. „Lõpliku otsuse saamiseks, juhul kui ei olda hanke võitja, peab allhankija ise aktiivne olema,” nentis ta. „Päris tihti ei saa peatöövõtja teadet, et ei osutunud valituks.”

Läbirääkimistel on Gutmanni sõnul määrav hind. „Tellime ju ise allhanget ja osaleme ka ise suurematel allhankepakkumistel,” selgitas ta. „Enamasti otsustab ikka hind, sõltumata asjaolust, et olen tihti kokku puutunud olukorraga, kus kõik saavad aru, et nn odavaim hind ei ole aus hind, vaid haltuura hind ehk sisaldab ökonoomitamist maksudega. „Just sel põhjusel teevad nemad ise allhankepakkumisi ehitusettevõtetele harva ja üritavad rohkem tellijatega otsekontakte luua.

Gutmann tõdes, et läbirääkimised katkevad neil suhteliselt sageli just suuremate peatöövõtuettevõtetega. „Seda sagedasti põhjusel, et allhankijale püütakse delegeerida peatöövõtja ülesandeid ja kohustusi.

Gutmanni sõnul tuleb ette sedagi, et lepingut saab tõlgendada nii, et allhankija peaks vastutama eelneva töö kvaliteedi eest, mis sest, et vastutus lasub pigem töö tegijal ja peatöövõtjal. Gutmann märkis, et just seepärast on nad oma koostööpartneritest välistanud ühe konkreetse üsna suure Eesti ettevõtte, kes arvas, et viimistleja peaks vastutama müüritöö kvaliteedi eest. „See on absurdne, aga reaalselt ette tulnud juhtum,” kinnitas ta.

Milliseid vigu enim tehakse?

  • Eraobjektide läbirääkimised on lihtsamad.
    Alar Anton, Finnlamelli Eesti OÜ tegevjuht

  • Meie ettevõttes sõltuvad läbirääkimised eelkõige sellest, kas tegemist on eraprojektide või suuremate objektidega.

  • Eraobjektide puhul on asi enamasti lihtsam – saadad projekti, pakud hinna. Seevastu riigiobjektil või ka lihtsalt suurema objekti puhul on kõik tunduvalt keerulisem ning ka protsess ise pikem ning pingelisem.

  • Sellistel puhkudel vaadatakse kõik punktid tõsiselt läbi, udaldust on märkimisväärselt vähem kui eraobjektide puhul. Arvesse tuleb võtta ka garantiisid ja kindlustusi. Ka see, kui kaua läbirääkimised kestavad, on väga erinev ja sõltub objektist. Eramaja puhul on aeg ehk maksimaalselt 1-2 nädalat, suure ehituse puhul võib kõik aga iga nädalaga muutuda.

  • Mõnikord juhtub ka seda, et läbirääkimised katkevad. Kui ikka vastaspool ütleb näiteks, et tema mingeid garantiisid ei anna ja sa oled juba nädal aega püüdnud neid ümber veenda, siis paratamatult tuleb lõpuks alla anda.

  • Leian, et peatöövõtjad on läbirääkimistel alltöövõtjatega võrreldes selges eelisseisus, eriti talvisel ajal, kui alltöövõtjatel on tööd vähem ning on võimalik oma tingimusi peale suruda.

Gutmanni sõnul keskendutakse ainult hinnale, hindamata seda, mida see sisaldab. Samas tuleb ette palju olukordi, kus ehitustöö tellimise ajal pole projekt piisavalt korrektne – laua ääres on läbirääkijad, kes tegelikult ei saagi üksteisest aru saada, sest täpset toodet või teenust ei suudeta projektiga kirjeldada, tõdes ta. „On justkui olemas objekt ja projekt, üks tellib, üks projekteerib, üks on peatöövõtja, üks teeb allhanget, aga valmivast või planeeritavast tööst saavad kõik erinevalt aru – see on tegelikult suur probleem ja kahjuks üsna sage.”

OÜ Astlanda Ehitus projektihuhi Paul Järvsoo sõnul on hanked ja läbirääkimised nende ettevõttes allutatud kvaliteedi- ja juhtimissüsteemile. „Hanke paiknemine üldkalendergraafikus on paika pandud hankegraafikuga, mis on hankeosakonna ja projektimeeskonnale alusel hangete korraldamisel,” selgitas ta.

Olenevalt hangitava töölõigu või ostumaterjali eripärast kestab hange nädalast kuni kuuni, aevestamata tarneaega. „Hanke käigus küsitakse pakkumist võimalikult paljudelt pakkujatelt, reeglina üritame protsessi kaasata ka neid ettevõtteid, kellega varasemat koostöökogemust pole,” lisas ta.

Õngitsetakse paremat hinda

Järvsoo sõnul teevad endast lugupidavad ettevõtted enamasti kohe pakkumise, mis on mõlemale osapoolele sobiv. „Samas on pakkujate hulgas ka nn kalastajaid, kes esitavad turuhinnast mitu korda kallima pakkumise,” lisas ta. „Läbirääkimised kestavad seni, kuni võimaliku töövõtja pakkumise tingimused meid rahuldavad – pakkumise maksumus, tarneaeg ja tehniline lahendus on sama, meil on tellijaga kokku lepitud.”

Järvsoo märkis, et kui on tunda, et töövõtjad hakkavad võtma tarbetuid riske või tehakse pakkumisi alla omahinna, jätavad nad sageli need pakkumised esialgu läbirääkimistelt välja või lasevad pakkujal põhjendada seisuohta ja lahendust, millega on sellise maksumuse või muude tingimuteni jõutud.

Tasub teada

Edukaks läbirääkimiseks:

  • Tee ära eeltöö – hinnapakkumine, taustauuring

  • Esitle ennast, jaga infot varasemate tööde kohta

  • Saada läbirääkimistelaua taha kompetentsed inimesed

  • Viisakas suhtlemisstiil on kindel pluss

  • Koolita töötajaid, ka läbirääkimiste protsessi teemal

  • Anna tagasisidet otsuse kohta ka siis, kui partner valituks ei osutunud

Töövõtja valik tehakse alati projektimeeskonna, hankeosakonna ja divisjoni juhi koostöös, kaaludes kõiki aspekte. „Nende hulka kuulub näiteks maksumus, varasem kogemus, ettevõtte maine, maksetingimused, tarneaeg, oma tööjõu olemasolu või alltöövõtjate kasutamine, vahendaja või tehase esindaja olemasolu,” loetles ta.

Järvsoo sõnul sõltub töölõigu või materjali maksumus paljuski turul toimuvast ja sesoonsusest. „Kuivõrd eraettevõtete ehitatav on aastast aastasse samas suurusjärgus, mõjutavad turuolukorda riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimused,” märkis ta. „Praegu, mil viimaseid on vähe või õigemini praktiliselt üldse mitte, on tekkinud olukord, kus töövõtjad on alakoormatud ja hinnalangus paljudes tööliikides paratamatu. Seda ei saa aga öelda materjalide ja seadmete kohta.”

Järvsoo lisas, et samas on ettevõtetel väga suur palgasurve, mis ei võimalda hinda allapoole lasta, pigem tehakse tööd vähemate inimestega ja väiksemas mahus ning makstakse töötajatele korrektset palka, kui et suurendatakse töötajate arvu ja töömahtu. Hanke lävimiimisel koostatakse Järvsoo sõnul reegline pakkumise kutse, mis koosneb tekstilisest otsast ja muudest dokumentidest ning joonistest. „Kutses on ära näidatud kõik meid huvitav – aeg, töö piiritlus, maksetingimused, ganatii- ja kvaliteeditingimused jne,” rääkis ta. „Ülejäänu tuleb juba tehnilistest dokumentidest ja joonistest,” lisas Järvsoo.

Olulisem on usalduväärsus

Riiti Ehituse juhatuse liikme Toomas Trompi sõnul on nende läbirääkimisprotsess reglementeeritud ISO kvaliteedisertifikaadi küllaltki rangete nõuetega.

„Ei ole nii, et tullakse laua taha ja algab „lehmakauplemine”. Protsess on üldjuhul projektipõhine, selle keskseks lüliks meie poolt on projektijuht, füüsilisele kohtumisele eelneb allhankijatelt hinnapakkumiste küsimine, eesmärgiga selgitada välja potentsiaalsed tegijad,” märkis ta.

Eeltöö teeb asja lihtsamaks

Laua taha kutsutakse ainult need, kelle hinnaklass ja usaldusväärsus on piisavad. Seetõttu ei muutu üldjuhul hinnad läbirääkimistel oluliselt, suuremad nihked võivad tekkida töövõtupiiride täpsustamisel.

Tromp lisas, et ettevõte on küllaltki palju panustanud oma töötajate koolitusse, sealhulgas läbirääkimiste koolitusse.

„Meil on kümme inimest, kes projektides läbirääkimisi juhivad. Inimeste käekiri on kohati erinev, sellest võivad olla tingitud alltöövõtjate erinevad kogemused. Oleme koolitamisel alati rõhutanud, et peamine on ettevalmistustöö – läbirääkimistele eelnevate hinnapakkumiste saamine, nende analüüs ja pakkujate taustauuring,” rääkis Tromp.

Hind on tihti määrav

Siiski on hinnast veelgi olulisem usaldusväärsus. „Meie poolt peab läbirääkija andmete kogumisel suutma hinnata, kas soodsa hinnaga alltöö pakkuja omab ka võimekust töö ära teha ja nõuetekohaselt üle anda. Kui me selles kahtleme, ei sünni lepingut vaatamata soodsale hinnale.”

Läbirääkimised katkevad tema sõnul tavaliselt selle tõttu, et alltöövõtja ei ärata usaldust ja ei saa olla kindel tema võimekuses. „Tõsi, mõnikord katkevad läbirääkimised ka põhjusel, et alltöövõtja ise sai parema töö ja rohkemaks tal võimekust ei jätku.”

Tromp soovitas tõrgeteta läbirääkimiste saavutamiseks alustada eeltööst. Kasuks tuleb oskus hinnapakkumine esitada. „Me tavaliselt anname ette pakkumistabeli, paraku ei pea mitte kõik alltöövõtjad vajalikuks seda korrektselt täita ja kirjutavad sisse liialt palju välistusi ning lisatingimusi. Sellest pakkumised tavaliselt laua taha ei vii.”

Tehtud töö kiidab tegijat

Teiseks on oluline referents – kui on ette näidata varasemad tõsised tööd, lähevad läbirääkimised sujuvamalt. „Eriti uutel turule tulevatel firmadel tuleks pöörata tähelepanu enda esitlemisele. Kui ikka firma aadress on kusagil Lasnamäe korteris, firmajuhid ei suuda seletada, kellega üldse nad kavatsevad töö ära teha ja ka ise ei tundu oma käitumiselt eriti usaldusväärsetena, siis on edulootus väike,” märkis Tromp.

Veel soovitas ta alltöövõtjatele, mitte püüda oluliselt mõjutada peatöövõtja pakutavaid lepingutingimusi. „Lepingud on pikad ja keerulised, see tuleneb mitte soovist alltöövõtjale „ära teha”, vaid peatöövõtulepingu tingimustest. Kui töö tehakse tähtajaks ja nõutava kvaliteediga, pole midagi karta.”

Tromp lisas, et allhangete lepingute sõlmimine ei ole anarhia, vaid üpris täpselt reglementeeritud protsess, mis sisaldab ka selliseid elemente nagu maksuvõla kontroll, taustaruuing erinevatest registritest ning info kogumine varasemate tööde kohta. „Paraku on kindlasti eelis vanadel tuntud tegijatel, aga ka uutel ei maksaks karta – korrektne asjaajamine ja mõistlik hinnatase toovad edu.”

Läbirääkimistel ära keskendu ainult hinnale

Enne lepingu sõlmimist toimuvatel läbirääkimistel all- ja peatöövõtja vahel tuleks täpselt paika panna kõik tingimused ning keskenduda mitte üksnes hinnale, vaid ka sellele, mida pakutud hind sisaldab.

LOE PIKEMALT SIIT

ASi Eviko juhataja Kaimo Sepa sõnul nendel tavamõistes tüüpläbirääkimisi ei esine. “Ampluaa on väga lai, läbirääkimised erinevad nii mahu kui ka detailsuse poolest,” kinnitas ta. Sepa sõnul on partnerite puhul oluline varasem kogemus – kui ettevõte tuleb läbirääkimistele esmakordselt, tehakse enne taustauuring.

Jüri gümnasistid tegid Viru Keskuse pingiga eksperimenti

Aasta alguses paigaldati Jüri Gümnaasiumi ette üheksa Viru Keskuse juures pikalt rahvast teeninud pinki. Niipea, kui pingid alaliselt paika said, kutsus kooli juhtkond gümnasiste üles tegema väikse eksperimendi:

kui palju täiskasvanu mõõdus noori inimesi korraga pingile mahub. Eksperimendist tuli osa võtma 21 gümnasisti ja kõik nad ka pingile ära mahtusid. Seega võib tinglikult arvestada, et üheksale kooli ette paigaldatud pingile mahub korraga kogu praegune gümnaasiumi koosseis ehk vähemalt 189 õpilast. Endised Viru Keskuse pingid tegi korda ja kinkis koolile Hansaviimistluse OÜ koos kooli vilistlasest juhi Veigo Gutmanniga.
 
Eksperimendis osalesid gümnasistid Martin, Kaido, Karl, Gerth, Mareli, Riin, Marjanne, Jarl-Hegert, Andres, MarkosJohannes, Eik-Ekke, Kärol, Ago-Laur, Elina, Erika, Samuel, Rauno, Ranno, Karlis. Välja ei paista ehk siis hoiavad kogu kuhja Kaarel ja Johannes
 
Loe Rae Sõnumitest

Üles